Andekus muutuvas ühiskonnas
Dokumendianalüüs
Minu igapäevane töö toimub raamatupidamise valdkonnas. Täna õpitakse raamatupidamist suuremal määral kutseõppeasutuses. Sellest tulenevalt võtsin mina oma dokumendianalüüsiks “Kutseõppeasutuse seaduse” ja kõrvale “Haapsalu Kutsehariduskeskuse arengukava 2011-2025”. Olen arvamusel, et just kutsekoolid on asutused, kuhu jõuab palju mitte märgatud andekaid inimesi. Sageli ei ole just Joseph Renzulli teooria järgi olnud tema kasvatamisel täidetud kõik olulised komponendid meie keskkonnas nagu pere, kaaslased ja kool. Hoolimata sellest, et juba 1933. aastal hakati Eestis põhjalikumalt uurima andekust ja sellega seonduvat, tegeleme täna ikka selle mõtestamisega ning ühiskonnale selgitamisega milleks või kellele on see oluline. 2005. aastal ilmus raamat “Andekas laps”, kus autor Unt´i arvates ei ole andekus saatusega kindlaks määratud, vaid selle ilmnemise aeg ja areng on isikupärased.
Viimast mõtet arvestades on kutsekoolides väga suur ja oluline roll Eesti arengus. Kutsekoolides me õpime praktilisi erialasid, kus saame luua või valmistada midagi füüsiliselt oma kätega.
Lugedes “Kutseõppeasutuse seadust”, siis minu meelest suurem alatoon on justkui toimetulekul ja selle suunamisel. Kutsehariduse pooldajana leidsin ma sealt, et kutsekoolid aitavad kujundada ja toetada õppijal motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks. Korraldab õppekasvatustööd nii taseme- kui ka täiendõppes kõigi õppijate arengu toetamist. Selle lause baasil saan eeldada, et märgatud on kõik õppijad, ka need kellel on andeid ja ambitsiooni rohkem. Kõrvutades antud seadust nüüd “Haapsalu Kutsehariduskeskuse arengukavaga”, siis ei ole ka seal otseselt välja toodud otseselt andekate inimeste toetamist. Kuid nende missiooniks on “koolitada erialaste ja õpioskustega töötajaid ning pakkuda koolitusi igas eas õppijatele”. Me võime seda nimetadagi annete leidmiseks või treenimiseks, kus inimene saab praktiliselt läbi kogedes leida omale eriala mille tulemusel võivad avalduda seni leidmata anded. Nende eesmärgiks on, et lõpetajad omavad kindla eriala kvaliteedimärki, mis näitab just selle inimese tugevusi ning pühendumist millegisse, mis talle meeldib. Dokumendis on kirjutatud, et nad ka märkavad, toetavad, julgustavad ning tunnustavad õppijaid ja töötajaid.
See annab minule julguse loota, kui nende õppeasutusse tuleb õppija, kes on kaotanud sihi, siis nad aitavad leida tema ande.
Selle töö tegemine pani mind mõtlema, et miks meil on palju andekaid noori aga kuhu nad tulevikus kaovad. Usun, et vaimne pinge ja liigne tähelepanu, mis ühel hetkel on, ei pruugi olla neile vastuvõetav. Kui palju sellele üldse tähelepanu pööratakse? Loodan, et järgmiste dokumentide lugemine annab sellele küsimusele vastuse.
Kasutatud kirjandus:
Haapsalu Kutsehariduskeskuse arengukava. (2021). Haridus- ja Teadusministeerium.
https://hkhk.edu.ee/sites/hkhk.edu.ee/files/dokumendid/lisa_1_haapsalu_kutsehariduskeskuse_arengukava_2022 2025.pdf
Kutseõppeasutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013001
Serbak, K. ( 2019) Andekad Eesti hariduses. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/andekad_eesti_hariduses_kadi_serbak.pdf
Unt, I. (2005). Andekas laps. Tallinn: Kolibri
Dokumendianalüüs
Minu igapäevane töö toimub raamatupidamise valdkonnas. Täna õpitakse raamatupidamist suuremal määral kutseõppeasutuses. Sellest tulenevalt võtsin mina oma dokumendianalüüsiks “Kutseõppeasutuse seaduse” ja kõrvale “Haapsalu Kutsehariduskeskuse arengukava 2011-2025”. Olen arvamusel, et just kutsekoolid on asutused, kuhu jõuab palju mitte märgatud andekaid inimesi. Sageli ei ole just Joseph Renzulli teooria järgi olnud tema kasvatamisel täidetud kõik olulised komponendid meie keskkonnas nagu pere, kaaslased ja kool. Hoolimata sellest, et juba 1933. aastal hakati Eestis põhjalikumalt uurima andekust ja sellega seonduvat, tegeleme täna ikka selle mõtestamisega ning ühiskonnale selgitamisega milleks või kellele on see oluline. 2005. aastal ilmus raamat “Andekas laps”, kus autor Unt´i arvates ei ole andekus saatusega kindlaks määratud, vaid selle ilmnemise aeg ja areng on isikupärased.
Viimast mõtet arvestades on kutsekoolides väga suur ja oluline roll Eesti arengus. Kutsekoolides me õpime praktilisi erialasid, kus saame luua või valmistada midagi füüsiliselt oma kätega.
Lugedes “Kutseõppeasutuse seadust”, siis minu meelest suurem alatoon on justkui toimetulekul ja selle suunamisel. Kutsehariduse pooldajana leidsin ma sealt, et kutsekoolid aitavad kujundada ja toetada õppijal motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks. Korraldab õppekasvatustööd nii taseme- kui ka täiendõppes kõigi õppijate arengu toetamist. Selle lause baasil saan eeldada, et märgatud on kõik õppijad, ka need kellel on andeid ja ambitsiooni rohkem. Kõrvutades antud seadust nüüd “Haapsalu Kutsehariduskeskuse arengukavaga”, siis ei ole ka seal otseselt välja toodud otseselt andekate inimeste toetamist. Kuid nende missiooniks on “koolitada erialaste ja õpioskustega töötajaid ning pakkuda koolitusi igas eas õppijatele”. Me võime seda nimetadagi annete leidmiseks või treenimiseks, kus inimene saab praktiliselt läbi kogedes leida omale eriala mille tulemusel võivad avalduda seni leidmata anded. Nende eesmärgiks on, et lõpetajad omavad kindla eriala kvaliteedimärki, mis näitab just selle inimese tugevusi ning pühendumist millegisse, mis talle meeldib. Dokumendis on kirjutatud, et nad ka märkavad, toetavad, julgustavad ning tunnustavad õppijaid ja töötajaid.
See annab minule julguse loota, kui nende õppeasutusse tuleb õppija, kes on kaotanud sihi, siis nad aitavad leida tema ande.
Selle töö tegemine pani mind mõtlema, et miks meil on palju andekaid noori aga kuhu nad tulevikus kaovad. Usun, et vaimne pinge ja liigne tähelepanu, mis ühel hetkel on, ei pruugi olla neile vastuvõetav. Kui palju sellele üldse tähelepanu pööratakse? Loodan, et järgmiste dokumentide lugemine annab sellele küsimusele vastuse.
Kasutatud kirjandus:
Haapsalu Kutsehariduskeskuse arengukava. (2021). Haridus- ja Teadusministeerium.
https://hkhk.edu.ee/sites/hkhk.edu.ee/files/dokumendid/lisa_1_haapsalu_kutsehariduskeskuse_arengukava_2022 2025.pdf
Kutseõppeasutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013001
Serbak, K. ( 2019) Andekad Eesti hariduses. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/andekad_eesti_hariduses_kadi_serbak.pdf
Unt, I. (2005). Andekas laps. Tallinn: Kolibri